Nimelt olid filmitöösturid seoses DVD tulekuga üsna mures. Muidugi, millal nad mures ei ole. Kunagi video algusaegadel näiteks arvasid nad, et tavainimesel pole mingit soovi filme koju osta. Ju need ostjad ikka mingit salakino peavad...
Seetõttu kehtestati videokassettidele hullumeelselt kallid hinnad (nagu oli ka kodukinosse mõeldud filmirullidel).

DVD-ga seotud mure on põhiliselt see, et pilt on niivõrd hea, et erinevalt videokassetist on temalt võimalik teha lõputu hulga väga häid videokoopiaid. Et seda ei juhtuks, on enamus plaate kodeeritud Macroviosioni kasutades - see on nõks, mis kasutab ära videomaki tundlikust, pannes sellesse juhitud DVD pildi pulseerima ja muid trikke tegema.

Vaene inimene, kelle telekasse pilt läbi videomaki tuleb ja kes seetõttu DVD-seadme video külge ühendab, näeb telekal mitte just meeldivat pilti, kui üldse näeb. Tegelikult muidugi on Macrovisioni võimalik arvutis välja lülitada, ka standalone seadmete abiks on rohtu. Näiteks dekid, mille (sala)menüüs vastava liigutuse teha saab.

Digitaalse kopeerimise takistamiseks kasutatakse krüpteerimist ning koopiate loendurit, s.t koopia tegemisel kirjutab salvesti plaadile mitmenda koopiaga on tegu, määratud on maksimaalne koopiate arv.