DVD spetsifikatsioon defineerib viis eri kettatüüpi: DVD-Video, DVD-Audio, DVD-ROM, DVD-R (Recordable), DVD-RAM (Rewritable).
Standardi töötasid peamiselt välja Toshiba, Sony, Philips ja Matsushita. Esialgu eksisteeris kaks uue põlvkonna salvestusmeetodit: MMCD (Multimeedia CD), mille taga olid Philips ja Sony ning SD (Super Density), mida toetasid Toshiba, Time Warner jt. Kolmas grupp firmasid, IBM eesotsas, nõudis et määratletaks ühtne standard. Ühtne DVD standard kuulutati välja septembris 1995, standardi omanikuks ja litsentseerijaks on organisatsioon nimega DVD Licensor Consortium, millesse kuuluvad Hitachi, JVC, Matsushita, Mitsubishi, Pioneer, Sony, Thomson, Time Warner, Toshiba ja Philips. Segadus standardi nime üle (esialgu eksisteeris kaks varianti- Digital Video Disc ja Digital Versatile Disc) lahenes sedaviisi, et eelpool mainitud konsortsium teatas ametlikult lühendi “DVD” pika kuju puudumisest. Tegu olevat üldise tootenimega.
DVD-Video ja DVD-Audio on DVD standardid meelelahutustööstuse jaoks, seetõttu vaid lühike kirjeldus. Nende kahega loodetakse asendada praegused vastava ala standardid Audio CD ja Video CD. DVD-Video peamised omadused on:
Video kvaliteedi juures taotletakse vastavust standardile CCIR-601 "D-1". Et nimetatud standard määrab video andmeedastuse 167 Mbit/s, siis kasutatakse MPEG-2 andmetihendust (Moving Picture Experts Group). Üks ketas mahutab üle 2 tunni full-motion videot.
Dolby AC-3 digitaalne heli kanalite konfiguratsiooniga 5.1 (vasak, keskmine, parem, tagumine-vasak, tagumine- parem, subwoofer) või 16- bitine lineaarne heli Dolby Pro Logic kodeeringus.
8 eri audiokanalit, 32- hed subtiitrid.
Ühilduv Audio CD ja Video CD standarditega.
Võimalikud regionaalne kood, kopeerimiskaitse, parental control.
|
DVD kettatüübid
big dicks asian lesbians downblouse penis enlargement male masturbation female cum Drunk College Girls cumshot huge cocks lavalife 43