Videoplaneti videolaenutusi haldava V&K Holdingu tegevdirektori Andrus Aigro sõnul on siiski loota, et firma esindatud Warneri ja Foxi suurstuudiote uued DVD-filmid jõuavad tuleval aastal videolevisse eestikeelsete subtiitritega.

«Läbirääkimised stuudiotega on jõudnud päris kaugele ja on lähikuude küsimus, kui ilmavalgust peaks nägema esimesed eestikeelsete subtiitritega DVD-filmid.»

Üks tehas

Peale Disney pole ükski suurstuudio Aigro andmetel seni DVD-filmidele eestikeelseid subtiitreid lisanud. Videoplaneti laenutuste DVD-valikus on eestikeelsete subtiitritega plaate heal juhul poolsada.

Samal ajal moodustab DVD-laenutuse osa Videoplaneti käibest juba 20 protsenti. Niisiis lepib plaadilaenutaja üldjuhul ingliskeelse teksti või soomekeelsete subtiitritega.

Aigro sõnul toimub DVD-plaatide tootmine väga tsentraliseeritult. «Siin see probleem peitubki. Me tohime siin Eestis arendada VHS-filmide baasmaterjale, kaasa arvatud subtiitrid, sellal kui DVD-filmide puhul selline õigus ja võimalus puudub,» selgitas Aigro.

«DVD-filme toodetakse sisuliselt ühes tehases, mis varustab kogu Euroopat. Seni kahjuks on suurstuudiod pidanud Baltikumi keeli vaatamata meie ponnistustele võrdlemisi teisejärgulisteks.» Aigro kinnitusel on videolaenutus hakanud DVD-mängijate levikule jalgu jääma.

Subtiitrid saab valmis teha küll siinsamas Eestis, ent otsuse nende lisamiseks plaadile peab langetama filmikompanii.

«Meie (Videoplaneti - N. N.) taha tõlge pidama ei jääks, sest meil on selle tegemiseks kõik baasmaterjalid,» lausus Aigro. Erinevalt VHS-kassetist saab ühele DVD-plaadile lisada subtiitrid mitmes keeles.

Aigro sõnul on subtiitrite lisamine suhteliselt kallis protseduur ning ju siis pole siinse turu müügi- ja laenutusnumbrid seni piisavalt ahvatlevad.

Juhul kui DVD-plaadid saavad eestikeelse tõlke ning ka hinnapoliitika muutuks, on Aigro kinnitusel oodata DVD-mängijate kiiret levikut. «Arenenud riikides on kaalukauss juba praegu DVD-filmide kasuks kaldunud.»

Eestis on praegu kümneid tuhandeid DVD-mängijate omanikke. Odava DVD-mängija saab endale praegu osta juba 2000 krooni eest, sellal kui pildikvaliteet on märksa parem kui keskmise hinnaklassi VHS-mängijal.

Filmitöösturite algatusel on DVD-mängijad ja DVD-plaadid jagatud kuueks regiooniks nii, et näiteks Ühendriikide esimese regiooni filme ei saaks näidata Ida-Euroopa viienda regiooni turule toodetud DVD-mängijates.

Kodumaised meistrid

Ehkki Eestis peaks müüma Ida-Euroopa regioonile toodetud DVD-mängijaid, ei ole elektroonikakompaniid nende valmistamist turu mahajäämuse tõttu Aigro andmetel alustanud.

Seetõttu kruvitakse maale toodud DVD-mängijaid kohapeal lahti ning ehitatakse enne müüki paiskamist ümber multiregionaalseteks.

Nii võib ka Eestis DVD-mängijas rahumeeli vaadata Ameerika turule toodetud plaate, mis tulevad müüki märksa varem kui idaeurooplaste jaoks tehtavad digitaalvideodiskid.

Filmide maaletoojafirma MPDE levijuhi Lauri Kaare sõnul ei häiri DVD-mängijate ümberehitamine multiregionaalseteks siinsete kinode ärihuve.

«Viimasel ajal tulevad filmid kinodes nii varakult välja, et esimese regiooni (USA ja Kanada - N. N.) DVD väljatuleku ajaks on film juba ka Eesti kinos ära käinud,» rääkis Kaare.

Aigro sõnul ei ole DVD-mängijate multiregionaalseks ümberehitamine seadusevastane. «Küll aga on see seotud teatud eetikamomentidega,» rääkis ta. «Tegelikult on ümberehitamine praktiliselt vältimatu, sest praegu ei toodeta Ida-Euroopa viienda regiooni atribuutikat.»

Postimees
Nils Niitra