MUSTAND

Mis on DVD?
DVD- see on kätte jõudnud tulevik. Pole oluline kes sa oled või millega tegeled, DVD tungib märkamatult meie igapäevaellu, pakkudes seniolematul tasemel meelelahutust ja andmeedastust. Võimalust nautida suurepärases kvaliteedis filme  ja muusikat ning salvestada ja taasesitada suuri andmemahtusid.

Mis on DVD? See on 1996 aastal kasutusele võetud tehnoloogia, mis võimaldab CD-mõõtmete ja kujuga plaadile salvestada kuni 25 korda enam andmeid. Tänu sellele mahub DVD-le täispikk film, mis vastab MPEG 2 (digitaalsele) videostandardile ja on märgatavalt parema kvaliteediga, kui VHS standard. Kvaliteeti võib võrrelda lindikasseti ajastult üle minekuga CD-plaatide tehnoloogiale.

.
Mis on tähtede "DVD" taga peidus?

Välja on pakutud erinevaid tähendusi:
Delayed, very delayed (kuna paljud DVD formaadis filmid ilmuvad hilja, liiga hilja...) 
Digital venereal disease (viidates DVD piraatlusele ja kopeerimisele) 
Dead, very dead (arvamus neilt, kes ennustasid, et DVD-st ei saa kunagi asja)
Diversified, very diversified (referring to the proliferation of recordable formats and other spinoffs) 
Digital video disc (esimene tähendus, mida pakkusid DVD tootjad) 
Digital versatile disc (hilisem tähendus, mida pakkusid DVD tootjad) 
Nothing (...)

Õige vastus on "mitte midagi". DVD Forum nimeline organisatsioon, mis otsustab ja vastutab DVD-ga seonduva eest, ei ole ametlikult andnud sellele ühest tähendust. 1999 aastal leppis DVD Forum kokku, et tegemist on lihtsalt kolmetähelise sümboliga.  Samas, mis seal vahet on? Heal lapsel mitu nime...
Eesti keeles on tehnoloogiat kutsutud ka - "Digitaalne Mitmekülgne Plaat", tegemist ei ole kindlasti juriidilise terminiga!
.
Kui hea on DVD pilt?
Võrreldes VHS tehnoloogiaga loetakse DVD pilti suurusjärgus kolm korda paremaks.
Olen DVD valdkonnas algaja, millest peaksin alustama?
 
Millised DVD plaadid on müügil?
 
 
Kui palju maksavad DVD plaate lugevad seadmed?
DVD plaate on võimalik vaadata nii arvutis (DVD-ROM) ja/või televiisoris DVD mängija olemasolul (standalone).
DVD-ROM hinnad algavad xxx kroonist. Standalone seadmete hinnad algavad juba 700 kroonist, kallimad mudelid maksavad üle 10 000 krooni. Samas võib tänapäeval saada korraliku standalaone seadme ~2000 kooni eest.
.
Kui palju maksavad DVD plaadid?
Keskmine DVD plaadi hind on ~300 krooni. Sõltuvalt sellest, mitmest plaadist kogumik koosneb ja millised on lisad antud DVD-l, võib hind ületada ka 1000 krooni piiri. Odavamad DVD plaadid, mis on müügil Eesti kaubandusvõrgus, maksavad alla 100 krooni.
.
Mis on regioonikoodid?
Regioonid on tülikamaid DVDga seotud piiranguid. See võeti kasutusele suurte USA filmistuudiote nõudel, kes seadsid DVD-filmide tootmise tingimuseks, et senine turustuspraktika peab jätkuma. Selle kohaselt ilmuvad uued filmid kõigepealt USA turule, poole aasta pärast ilmuvad USAs nende videod ja DVD-plaadid ja alles siis suunatakse film Euroopa turule. Viimasena jõuavad filmid Hiina turule. Et teiste maade filmivaatajad ei saaks USAst ostetud DVD-plaate enne kasutada, kui film on nende maade kinodes jooksnud, lepiti kokku jagada maailm kuueks piirkonnaks. Igas piirkonnas võib müüa ainult sellele omistatud koodiga DVD-filmiplaate ja -pleiereid. Kui pleieri ja plaadi piirkonnakood kokku ei lange, siis plaati mängida ei saa. Multimeediatooded ja mängud on koodita (kood 0), neid mängivad kõik seadmed.

DVD-plaatide tootjate poolt on maailm jagatud 6 erinevaks regiooniks.
Raskendamaks regioon 1-le toodetud plaatide lugemist, on nt. regioon 6 jaoks tehtavatesse DVD lugeritesse kodeeritud võimalus lugeda ainult regioon 6-e jaoks toodetavaid plaate. Seega peaks olema kõigil regioonidel oma koodiga lugerid ja nende jaoks toodetavad plaadid ning kõik see peaks raskendama tarkvara piraatlust. Tegelikkuses aga valmistatakse paljude firmade poolt multiregionaalseid lugereid ning võimaldatakse lugereid vastavate seadmetega ümber kodeerida. Sedasama saab tihtipeale teha ka tarkvaraliselt, muutes nt 5-kordse regioonivahetusvõimaluse lõputuks. Siin on huvilisel taas kord Internet abiks. Paar võlusõna - Remote Selector ja Zone Selector. Siiski tasub enne oste uurida, kas nii soft kui raud on säärased, mis hiljem probleeme ei saa põhjustama.

Eestis on saadaval nii multiregionaalseid kui ka 2 ja 5 regiooni DVD mängijaid. Enamus piirangutega mängijaid saab muuta multiregionaalseteks. Vastavat teenust pakuvad paljud ka kauplused, kust ostate DVD mängija.

Tavaliselt leidub kasutatava DVD plaadi regiooni kood selle pakendil või vahel ka plaadil endal. Koodiks on regiooninumbriga logo.

Maailm on jaotatud kuueks piirkonnaks:

1. USA ja Kanada
2. Euroopa, Jaapan, Egiptus, Lõuna-Aafrika, Gröönimaa
3. Taiwan, Lõuna-Korea, Filipiinid, Indoneesia, Hong Kong
4. Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Ameerika, Mehhiko, Kariibi mere saared
5. Venemaa, Ida-Euroopa, Aafrika, India, Põhja-Korea, Mongoolia
6. Hiina

Lisaks on kasutusel veel kaks piirkonda:

7. Reserveeritud
8. Rahvusvahelised transpordivahendid (laevad, lennukid jne)

.
VHS on piisavalt hea, miks ma peaksin üle minema DVDle?
DVD tehnoloogia peamine eelis on pildi ja heli kvaliteedis.  Samuti leidub enamustelt plaatidelt hulgaliselt lisasid filmi tegemisest, subtiitrid, väljalõigatud katkendid jne. Lisaks korduvale vaatamisele ei kulu DVD plaat võrreldes videokasseti kasutusele.
.
Mille poolest erineb DVD lugeja/plaat    CD lugejast/plaadist
  • DVD plaadi maht on kuni 25 korda suurem kui CD plaadil
  • DVD saab olla kahepoolne, mitmekihiline
  • DVD lugeja on üle pooleteise korra kiirem kui CD lugeja
  • DVD kasutab punast laserkiirt, CD infrapunast
  • DVD suudab laserkiirt ümber fokuseerida
  • DVD suudab lugeda CD-d, vastupidi mitte
  • Väliselt saab vahet teha DVD kuldse värvus järgi
.
DVD ajalugu
Sel ajal, kui kõvaketaste mahud järjest mitmekordistusid, ei tehtud CD mahu suurendamiseks peale kaheksakümnendaid, mil laserplaat leiutati, suurt midagi. Kui hakati tootma mahukaid multimeediumtarkvara pakette, hakkas ka CD-ketaste mahukusest väheks jääma.

1993. a leidis ühe CD tootmisega tegeleva firma (Nimbus) insener, et CD-le võib infot palju rohkem mahutada, kui punase laseri võimalusi paremini ära kasutada. Seda asjaolu olid juba varem kasutanud mõned audio-CD-de valmistajad, kes 74 minuti asemel CD-le 78 minutit muusikat suutsid pressida. Ka suudeti 1,5 -tunnine MPEG 1 vormingus film ühele kettale kokku suruda, aga kahjuks ei suutnud vanemad lugejad seda enam veatult esitada. 1993. aastal teatasid Sony, Philips ja JVC spetsiaalsest Video-CD-st, kuhu sai MPEG 1 vormingus filme peale prsessida. Puuduseks selle lahenduse juures oli, et 90- minutiline film tuli jaotada kahele kettale.

Detsembri keskel 1994 demonstreerisid Sony ja Philips oma High-Density-CD-d, mille maht ulatus 3,7 gigabaidini.
Toshiba ja Warner töötasid 1995. aastaks välja Super Density Disc'i, mille maht küündis 5 GB-ni.
Et paremini kasumit teenida, panid nelja firma insenerid pead kokku ning uue ketta nimeks sai DVD -Digital Versatile Disk või vahel ka Digital Video Disk. DVD pidi aegamisi välja vahetama CD ja VHS-kassetid.

.
Milline on Eesti DVD  ajalugu?
Esimene eestikeelsete subtiitritega film ilmus "OÜ Raudne Liit" poolt 2000 aastal - The Fifth Element ("Viies Element").
Esimene "päris oma" DVD plaat anti välja "OÜ Digibox" poolt 2002 aasta aprillis -  "Kala ja Sõbrad".
.
Millised olid esimesed DVD plaadid?
Kuigi esimesed DVD-d ilmusid Jaapanis juba aasta 1996 lõpul, esmalt paar muusikaplaati ja kuu hiljem ka filmid, on suure ilma jaoks DVD-ajastu algus siiski formaadi turule tulek USA-s. Seetõttu on ehk huvitav meenutada, millised olid esimesed sealmaal ilmunud DVD-d. Järgnev nimekiri on leitud saidist www.davisdvd.com:

03.19.97 - Africa: The Serengeti, Antarctica: An Adventure of a Different Nature, Tropical Rainforest, and Animation Greats
03.25.97 - Batman, The Birdcage, Blade Runner, The Bodyguard, Bridges of Madison County, The Color Purple, Eraser, The Fugitive, Get Shorty, The Glimmer Man, Goodfellas, The Mask, Midnight Cowboy, Mortal Kombat, Raging Bull, The Road, Warrior, Se7en, Species, A Streetcar Named Desire, A Time To Kill, Unforgiven, Woodstock
04.01.97 - Sleepers
04.08.97 - Michael Collins
04.29.97 - Batman Returns, Disclosure, Driving Miss Daisy, Fly Away Home, In the Line of Fire, Jumanji, Legends of the Fall, The Long Kiss Goodnight, Rain Man, Tin Cup
05.20.97 - 10, Batman Forever, Chariots of Fire, Dumb and Dumber, Eric Clapton Unplugged, Madonna: The Girlie Show, Outbreak, The Wild Bunch, Zeus and Roxanne
05.27.97 - REM: Road Movie
06.10.97 - Michael
06.11.97 - Playboy: Video Centerfold: Victoria Silvstedt
06.17.97 - Cutthroat Island, Mars Attacks!, My Fellow Americans
06.24.97 - Beetlejuice, Blazing Saddles, Cool Hand Luke, Grumpy Old Men, The Pelican Brief, Purple Rain, The Right Stuff, Rumble in the Bronx, Turbulence.

.
Mis on Blu-Ray Disc?
Blu-Ray Disc (BRD) on kaubamärk, mille all hakatakse turustama järgmise põlvkonna DVD-plaate. Neile kirjutatakse senisest lühema lainepikkusega (405nm) sinise laseriga. Plaadi ühele küljele mahub kuni 27GB infot.

BRD spetsifikatsiooni töötasid välja üheksa firmat: Hitachi, LG Electronics, Matsushita Electric Industrial, Pioneer, Royal Philips Electronics, Samsung Electronics, Sharp, Sony ja Thomson Multimedia. See nõuab spetsiaalseid plaate, mida ei saa mängida vanematel DVD-seadmetel. Toshiba ja NEC kavatsevad välja tuua konkureeriva blue-laser DVD plaadi, mis võimaldab salvestada kuni 20GB ja lubab plaatide tootmiseks kasutada olemasolevaid tootmisliine. Vormingute sõda jätkub seega uuel tasandil.

Sony alustas 10. aprillil Jaapanis esimese Blu-Ray Disc videosalvesti BDZS77 BRD müüki. See võimaldab salvestada ainult BRD plaatidele, kuid mängib ka DVD, DVD-RW, DVD-R, CD ja CD-RW plaate (DVD+RW plaate ei mängi). Nagu esimese põlvkonna seadmetele tavaline, on gabariidid suured — 430x130x389 mm, mass 14 kg. Seade maksab 3800 dollarit ja plaat umbes 32 dollarit. Plaat võimaldab salvestada 23GB, ehk ligi 2h HDTV saateid või kuni 13h tavalise kvaliteediga TV-saateid. Seadmes on digituuner ja see on eelkõige mõeldud kalliste HDTV omanikele saadete kvaliteetseks salvestamiseks.

Prognoositakse, et DVD-kirjutajate hinnad langevad 2004 aasta lõpuks 100 dollarini. DVD-kirjutajatega arvuteid pakuvad kõik suured arvutitootjad. Võib arvata, et 3800 dollarit maksvaid BRD seadmeid just palju ei osteta, aga eks tulevikus hinnad langevad. Millal see sünnib, on esialgu vara öelda. Paari lähema aasta jooksul jääb igatahes domineerima DVD.

.
DVD pakendamisviisid
DVD pakendamisviisid ehk lihtsalt erinevad plaadikestad. Et eristada DVD-d audio-CD-st, ei kasutata reeglina filmide pakendamisel tavalist CD-karpi ehk Jewel Case'i. Algul pakuti küll DVD-si paralleelselt kahte tüüpi karpides, kuid Jewelist loobuti üsna ruttu. Piklike DVD-kestade plussiks on see, et nende kõrgus on sama kui videokassettidel, mis loomulikult imponeerib riiuliomanikest kaupmeestele.
DVD pakendamisviisid > Amaray
Amaray on plastikust ümaranurkne karp, mis kaetud kilega. Selle all paikneb paberist ümbrispilt. Karbi esikaanes on seespool klambrid, mis reeglina hoiavad paigas bukletti või vähemalt vahelehte. Tagakaane siseküljel on plaati hoidvad hambad. Amaray karbil on mitmeid modifikatsioone, erinevaid nii värvilt kui pisidetailidelt. Disney kasutab oma multikateks näiteks valgeid karpe, mõni film on koguni kuldses kestas, enamus karpe on siiski musta värvi. On olemas topeltpaksusega karbid, mis mõeldud topeltplaatidele ("Abyss", "Tarzan" SE). Leidub ka tavasuuruses topelt-Amaray, mille selja sisekülge kinnitatud liikuv alusplaadike teisele DVD-le ("Walking With Dinosaurs" UK Zone 2). Leidub ka teisi väliselt Amaray-laadseid karpe, mille plaadikinnitussüsteem aga sageli ebamugavam, näiteks Alpha.
DVD pakendamisviisid > Snapper
Snapper on karp, mida kasutab Warner koos oma sõltlastega, kellest olulisemad HBO ja New Line. See on põhimõtteliselt kerge kandiline plastalus, mille keskel hambad plaadi hoidmiseks ja mille servaribade külge kinnitub papitükk, mis moodustab nii karbi selja kui esi- ja tagakaaned. Snapperil on kaks väga suurt puudust - ta on nõrk, ei kannata muljumist ega kaitse seetõttu eriti ka diski ning ta on väga vastuvõtlik määrimisele, kulumisele ja kriimustamisele. Snapperit on võimalik väga lihtsate liigutustega laiali lammutada ja selle papposa enam mitte nii lihtsalt üle kleepkiletada. Tulemus saab igatahes parem kui esialgne. Kuid vajab õppimist ja kindlat kätt.
DVD pakendamisviisid > Super Jewel Case
Super Jewel Case on Euroopas kasutatav karp, mis meenutab välja venitatud tavalist CD-karpi. See kest on ilus kuid raskevõitu, ka on kindel, et mahakukkumisel enam kaant pööritavad hingeribakesed sama mõravabad pole. Sellist kesta kasutab Warner Music oma videoprogramme pakendades. Sageli on sama muusikateemaline plaat USA-s Snapperis, Euroopas aga Super Jewelis.
DVD pakendamisviisid > Widescreen
Widescreen on laiekraanpilt, selline, kus ülal ja all mustad ribad. Selge ju, miks - kinolina on oluliselt piklikum kui teleekraan, mistõttu muu moel ei ole võimalik kogu pilti telekal näidata. Kuna osa inimesi (eriti Ameerikas, kus allergilisi on enamik) arvab, et mustade ribade puhul on telekas katki, tehakse videoversioonid sageli täisekraanilised. Selleks lõigatakse pildist nii palju ära, et järelejääv teleriekraani kogu täie ära kataks. Tulemus on muidugi kole, tegijate poolt loodud kompositsioon saab rikutud, osa tegelasi ei mahu ekraanile jne. Et asi liiga peeti ei kisuks, tehaksegi trikke.
Ekraanipildiversioonid
Ekraanipildiversioonid > Pan & scan
Pan & scan puhul liigutatakse pilti vastavalt vajadusele laiekraanpildis edasi-tagasi või monteeritakse ekraaniotstes olevate tegelaste, kes korraga ekraanile ei ulatu, dialoog pilti lõikudes kokku.
Ekraanipildiversioonid > Open matte
Open matte puhul on laiekraanfilm tegelikult üles võetud tavafilmile ja pilt muudetakse laiekraaniks alles kinosaalis "katteribasid" kasutades. Seega on sel puhul lindis pilti tegelikult enam kui kinorahvale näidatakse. Videoversiooni jaoks siis need "katted" eemaldataksegi. Jama on ainult selles, et nii ilmub vahel nähtavale ka seda, mida ei peaks nägema - mikrofone ja kaamerarööpaid näiteks.
Ekraanipildiversioonid > Letterbox
Letterbox on ka laiekraanformaat, mille korral ekraanil on mustad ribad. See termin tähistab lihtsalt laiekraanpilti tavalisel 4:3 mastaabis telemonitoril, kus lisaks pildile üla- ja alaservas mustad lisaribad.
Ekraanipildiversioonid > Anamorfic Widescreen
Anamorfic Widescreen on siis laiekraantelekatega klappiv widescreen.
Mis on Anamorfse pildiga DVD?
DVD plaat, mis on valmistatud sellisena, et tema pilt paistaks võimalikult hea ka laiekraanteleril. Kinost pärit laiekraanpilti tavateleka ekraanil näidates on teatavasti ekraani all- ja ülaservas must riba. Kuna osade laiekraanfilmide mastaap on aga tegelikult sama, mis laiekraantelekal, kodeeritaksegi anamorfne pilt vertikaalselt väljavenitatuna, st. (praktiliselt) ilma musti ribasid sisaldamata kuid samas tavateleka mastaabis mõõtmetega. Nii saadakse jupi suurema vertikaalse lahutusvõimega moonutatud pilt. Laiekraantelekal mängides venitatakse pilti horisontaalsuunas õigesse proportsiooni, tavalisel telekal vaatamiseks surub pleier pildi vertikaalselt kokku.
.
Miks ma näen must-valget pilti?
Tõenäoliselt proovid sa vaadata oma DVD mängijas NTSC standardis plaati, samas kui sinu TV toetab PAL formaati. Olenevalt maast, mille jaoks konkreetne DVD plaat toodetakse, kasutatakse NTSC või PAL standardit. DVD seadmete tootjad pole kohustatud mõlemaid TV standardeid toetama, mistõttu on vaja luua kas kummagi standardi jaoks erinev plaat või kahe poolega plaat, millel kummalgi pool erineva standardiga video. Enamus tootjaid on siiski Euroopa turu jaoks hakanud tootma mõlemat (PAL ja NTSC) toetavaid DVD seadmeid. Uuematel DVD mängijatel on menüüs võimalus seadete all formaati ka muuta. NTSC on standardina kasutusel peamiselt USA-s ja Kanadas.
.
DVD ketas

Kuidas siis pakkida nii palju infot ühele CD suurusele diskile. Esimesel silmapilgul võib DVD kergesti CD-ga segamini ajada. Mõlemad on 120 mm läbimõõduga plastikust kettad (DVD standardis on küll ka 80 mm kettad), mille paksus on 1,2 mm. Aga ometigi mahutab DVD üks kiht enam kui seitse korda rohkem andmeid, kui CD: 4,7 GB kihi kohta, võrreldes CD 680-800 MB-ga. Ka DVD seade on sarnane CD seadmele. See suudab isegi lugeda CD kettaid, nii audio kui ka data omi. Kuidas see on saavutatud?

Vastust tuleb otsida laserit uurides. Nii CD kui ka DVD plaadil on andmed pressitud augukestena (pit) spetsiaalsesse polükarbonaadist kihti. Augukeste jada kulgeb mõõda spiraalset rada (track). Bittideks tõlgitakse neid imepisikesi auke järgmiselt: väärtust 0 esitab üleminek augult selle puudumisele ja väärust 1 vastupidine üleminek. DVD mängija kasutab peenema kiire ja väiksema lainepikkusega laserit, kui standartne CD-ROM mängija ja suudab seetõttu lugeda väiksemaid infolohukesi (pit). Samuti võimaldab see paigutada rajad rohkem üksteise ligi, nii et plaadile mahub neid kõrvuti rohkem. Radade vaheline kaugus on vähendatud 0,74 mikromeetrini, mis on poole väiksem, kui CD plaadi 1.6 mikromeetrit. Ka augud, mille abil andmed salvestatakse on palju väiksemad. Ühekihilise DVD väikseim infolohuke võib olla 0,4 mikromeetrit, samal-ajal, kui CD-l on see number 0,834 mikromeetrit. See võimaldabki rohkem bitte ühe plaadi kohta.

Miks ei saa CD-kettale kirjutada mõlemale poolele, kui DVD puhul on see võimalik?

Infot sisaldav spiraalne rada ei ole DVD-l nii sügav, kui CD-plaadil. See süsteem võimaldab kirjutada sama paksusega plaadile mõlemale poolele, või teisisõnu asetada kaks 0,6 mm paksust plaati tagakülgepidi kokku, mis annab meile standardse 1,2 mm läbimõõdu. Tulemuseks on kahepoolne plaat, mis suudab mahutada kaks korda nii palju, kui ühepoolne. Puuduseks on muidugi see, et sellist plaati (nn. flipper) tuleb vahepeal ümber pöörata. Kahepoolsete plaatide ajamid on kallimad ning keerukamad. Lisaks on kahepoolsed kettad õrnemad, sest andmed on mõlemal pool ja kaitsekihid seetõttu õhemad.

Kuid see pole veel kõik. Insenerid ei piirdunud kõigest kahepoolse DVD plaadiga vaid töötasid välja viisi, kuidas paigutada mõlemale poolele kaks kihti. Selleks kaeti esialgne (alumine) hõbedane tagasipeegelduv kiht veel pool-läbipaistva kullatud kihiga. See küll ei võimalda päris kahekordset andmemahtu, sest teine kiht ei saa olla päris nii mahukas kui esimene, kuid lubab plaadi ühele poolele mahutada 8.5 GB andmeid (vähendab oluliselt flipperite kasutamist). Sellise meetodiga valmistatud DVD plaadil võib olla kuni neli pressitud andmekihti, kaks kummalgi plaadi poolel, kogumahuga 17 GB, mis on piisav rohkem kui 8 tunnise filmi jaoks.

Võimalikult paljude bittide ühele plaadile pakkimine on siiski DVD tehnoloogias  kergem osa. Tõeliseks tehnoloogiliseks läbimurdeks on siiski laser, mis suudab nii tihedalt paigutatud andmeid sellelt plaadilt maha lugeda. Väiksemad augukesed plaadil eeldavad, et laserkiir peab olema samuti väiksema läbimõõduga. DVD puhul on see saavutatud sellega, et laseri lainepikkust on vähendatud 780 nanomeetriselt infrapuna kiirelt, mida kasutab standartne CD, 650 või 635 nanomeetrise punase laserkiireni.

Informatsiooni lugemiseks erinevatelt kihtidelt tuleb lihtsalt muuta punase laserkiire fookust. Kasutades väikesevõimsuselist kiirt, saab laser andmeid lugeda kuldselt (ülemiselt) kihilt. Seejärel võimsuse suurenedes loeb ta infot hõbedaselt (alumiselt) kihilt. Sageli kasutatakse fookuse muutmiseks ka spetsiaalseid läätsi, mida vastavalt vajadusele laserkiire ees vahetatakse. 

Märkimisväärne on tõsiasi, et DVD plaadi teisele kihile võib andmeid pressida ka väljast poolt sisse poole. Standartsete CD plaatide puhul ja ka ühekihiliste DVD-de puhul kirjutatakse andmespiraali seestpoolt väljapoole. Säärast “tagurpidi” kirjutamist DVD ülemisel kihil kasutatakse selleks, et teha üleminekut alumiselt ülemisele kihile sujuvamaks. Kui laserpea on jõudnud alumise kihi lõppu, mis asub plaadi välisserval, ei pea ta ülemise kihi lugemiseks tagasi ketta keskele liikuma, vaid saab sealt lihtsalt hetkega laserkiirt ümber fokuseerides alustada ülemise kihi lugemist.  Puhvri kasutamine tagab katkematu andmeedastuse.

CD ja DVD võrdlus

CD ja DVD võrdlus

 

CD

DVD

Diameeter

 120 mm

 120 mm, 80 mm

Paksus

 1,2 mm

 1,2  (2 x 0,6)mm

Radade tihedus

 1,6 mikromeetrit

 0,74 mikromeetrit

Lohkude min. pikkus

 0,834 mikromeetrit

 0,400 mikrom (0,440 mikrom kahepoolne )

Laseri lainepikkus

 780nanom (infrapunane)

 635-655 nanomeetri (punane)

Konstantne vookiirus

 1,2 m/s

 3,49 m/s (3,84 kahepoolne)

Andmetega kihte

 1

 1 -2 plaadi poole kohta

Andmetega plaadipooli

 1

 1,2

Maht

 650 MB

 4,7 G-17G

andmeedastuskiirus (1x)

153,6 kB/s

 1,385 MB

.
Milline on DVD andmeedastuskiirus?

DVD andmeedastuskiirus mitu korda parem, kui CD-kettal. Esialgse versiooni info edastamise kiirus on nagu enamikel CD-ROM-idel – meelelahutuseks (nt. filmilõikude vaatamiseks), info edastuskiirus 600 KB/s, mis on neli korda suurem kui audio CD puhul ja võrdeline 4X CD-ROM-iga. Andmete ülekandeks on kiirus 1.38 MB/s, mis on võrreldav 10 X CD-ROM draiviga. 

DVD kiirus

Andmeedastuskiirus

Võrdeline CD kiirus (X rate)

Võrdeline CD tegelik kiirus

1x

11.08 Mbps (1.32 MB/s)

9x

8x-18x

2x

22.16 Mbps (2.64 MB/s)

18x

20x-24x

4x

44.32 Mbps (5.28 MB/s)

36x

24x-32x

5x

55.40 Mbps (6.60 MB/s)

45x

24x-32x

6x

66.48 Mbps (7.93 MB/s)

54x

24x-32x

8x

88.64 Mbps (10.57 MB/s)

72x

32x-40x

10x

110.80 Mbps (13.21 MB/s)

90x

32x-40x

16x

177.28 Mbps (21.13 MB/s)

144x

32x-40x

 

Mis on Macrovision?

Macrovision  on kopeerimiskaitsekiip, mille integreerimisega igasse DVD-Video lugejasse, loodetakse tõkestada DVD filmide kopeerimist tavalistele VHS videokassettidele. DVD pilt on niivõrd hea, et erinevalt videokassetist on temalt võimalik teha lõputu hulga väga häid videokoopiaid. Et seda ei juhtuks, on enamus plaate kodeeritud Macroviosioni kasutades - see on nõks, mis kasutab ära videomaki tundlikust, pannes sellesse juhitud DVD pildi pulseerima.

Inimene, kelle telekasse pilt läbi videomaki tuleb ja kes seetõttu DVD-seadme video külge ühendab, näeb telekal mitte just meeldivat pilti, kui üldse näeb. Macrovisioni on võimalik arvutis välja lülitada, ka kodutehnika (standalone) seadmete puhul on see võimalik. Näiteks seadmed, mille (sala)menüüs vastava liigutuse teha saab.

Digitaalse kopeerimise (nt. DVD-lt arvutisse) takistamiseks kasutatakse krüpteerimist ning koopiate loendurit (CGMS), s.t koopia tegemisel kirjutab salvesti plaadile mitmenda koopiaga on tegu. Maksimaalne koopiate arv on tootja poolt määratud ning seda ületada ei saa. 

Lisaks kasutatakse DVD ketastel levitatavate toodete kaitseks veel palju teisigi süsteeme, nagu CSS (Content Scrambling System), CPPM (Content Protection for Prerecorded Media), CPRM (Content Protection for Recordable Media), DCPS (Digital Copy Protection System), HDCP (High-Bandwidth Digital Content Protection).

Kasutatud kirjandus:

Kaasautorid:

 

DVD FAQ inglise keeles: